Mis on istutatud mets ja kuidas seda hooldada?

Istutatud mets on inimese rajatud metsapõlv

Istutatud mets ehk istutamise teel rajatud metsapõlv on mets, kus noored puud on kasvukohale istutanud inimene. See eristab seda looduslikult uuenenud metsast, kus uus põlvkond kujuneb peamiselt seemnetest või kännuvõsudest ilma puutaimede istutamiseta.

Metsa istutamine ei alga siiski taimede tellimisest, vaid kasvukoha hindamisest. Esmalt tasub kindlaks teha kinnistu aluspinna viljakus ehk boniteet. Samuti tuleb vaadata, millised puuliigid ümbruskonnas juba kasvavad või on varem kasvanud ning milline on nende tervislik seisund.

Need tähelepanekud aitavad teha kaks põhiotsust:

• millist liiki puutaimi kasvukohale valida;
• kui palju istikuid on metsa rajamiseks ligikaudu vaja.

Nii saab taimede valiku siduda konkreetse kasvukohaga, mitte lähtuda üksnes üldisest eelistusest. Istutatud metsa rajamine on seega läbimõeldud algus uuele metsapõlvele, mille edasine areng sõltub nii kasvukoha sobivusest kui ka istutusjärgsest hooldusest.

Kasvukoht ja puuliik tuleb omavahel sobitada

Puuliigi valiku lähtekoht on konkreetne kasvukoht, sest enne taimede valimist tuleb hinnata selle põhiomadusi. Üks oluline näitaja on boniteet, mis kirjeldab kasvukoha viljakust.

Kasulikku teavet annavad ka kinnistu ümbruses kasvavad puud. Vaadelda tasub nii seda, millised liigid on piirkonnas edukalt kasvanud, kui ka nende tervislikku seisundit. Alles nende tähelepanekute järel saab otsustada, millist liiki istikuid kasutada ja kui palju neid ligikaudu vajatakse. See ei tähenda, et naaberalal kasvav liik sobib automaatselt igale kinnistule, vaid ümbruskonna vaatlus on üks osa kasvukoha terviklikust hindamisest.

Sügisel võib metsa istutada, kuid sobivus sõltub olukorrast. Arvesse tuleb võtta kasvukohta, konkreetset raiesmikku, ilma ning seda, kas kasutatakse paljasjuurseid taimi või potitaimi. Taimed peavad jõudma enne talve juurduda. Sügisene niiskus võib istutamist toetada, kuid töödega ei tohi jääda liiga hiljaks.

Seega ei ole puuliigi ega istutusaja valik eraldiseisev otsus. Mõlemad tuleb siduda kasvukoha tegelike tingimustega.

Noort metsakultuuri tuleb regulaarselt üle vaadata

Kevadel istutatud metsakultuur tuleks sügisel taim taime haaval üle kontrollida, mitte hinnata üksnes istutusala üldmuljet. Ülevaatuse käigus saab vaadata, kas taimed on elujõulised, kas neil esineb kahjustusi ning kas rohukasv hakkab nende arengut takistama.

Puutaime ümbrusest võib olla vaja rohi niita või kitkuda. Sellist hooldust võib vaja minna mitu aastat järjest. Eesmärk on hoida noore taime vahetu ümbrus puhtana, et kuluhein ei vajuks koos lumega taimele ega hakkaks seda koolutama. Ümbruse puhastamine vähendab ka võimalust, et hiired saavad lume all puutaime kahjustada.

Sügisese kontrolli käigus tasub tähelepanu pöörata vähemalt kolmele küsimusele:

• kas puutaim on alles ja elujõuline;
• kas taimel või selle ümbruses on nähtavaid kahjustusi;
• kas rohi ja kuluhein tuleb taime ümbert eemaldada.

Regulaarne ülevaatus aitab märgata probleeme üksikute taimede tasandil. Nii ei jää hooldusotsus pelgalt selle põhjal, kas kogu ala paistab eemalt roheline või korras.

Taimede säilivus näitab, kas kultuuri on vaja täiendada

Täiendava istutamise vajaduse hindamiseks tuleb pärast hooldust üle lugeda alles jäänud elujõulised taimed ja võrrelda tulemust algselt istutatud kogusega. Inventuuris ei piisa üksnes taimede olemasolu märkimisest. Elujõulised taimed tuleb eristada hukkunud või tugevalt kahjustunud taimedest.

Kui alles on alla kahe kolmandiku algselt istutatud taimedest, võib metsakultuuri esimesel või teisel aastal täiendada. Näiteks ei anna rohelise taimkatte üldmulje usaldusväärset pilti kultuuri säilivusest, sest rohu sees võivad osad istikud olla hukkunud või kahjustunud. Seetõttu on vajalik taimede tegelik loendus.

Säilivuse hindamise alus on elujõuliste puutaimede arv, mitte üksnes nähtavate istutuskohtade arv. Kui täiendamine tehakse sügisel, peab ajastus jätma taimedele enne talve piisavalt aega juurdumiseks. Sügisese istutuse võimalikkus sõltub ühtlasi kasvukohast, raiesmikust, ilmast ja kasutatavate taimede tüübist.

Istutamisest metsa edasise majandamiseni

Pärast metsakultuuri rajamist jätkub majandamine vastavalt puistu arengule ja konkreetse kinnistu olukorrale. Edasiste tööde hulka võivad kuuluda metsamajandamiskava tellimine, hooldusraied, sanitaarraied ning vajaduse korral uuendustööd ja istutamine.

Pakume metsaomanikele metsa majandamise teenuseid:

• aitame tellida metsamajandamiskava ja vormistada vajalikku dokumentatsiooni;
• teeme hooldusraieid ja sanitaarraieid;
• valmistame ette maapinda ning istutame uue metsapõlve.

Hooldusraiega parandatakse kasvama jäävate puude valgustingimusi. Sanitaarraie käigus eemaldatakse kahjustunud puid. Need tööd täidavad erinevaid ülesandeid ja nende vajadust tuleb hinnata metsa tegeliku seisundi järgi.

Iga kinnistu on unikaalne. Seetõttu valime sobiva lahenduse metsa olukorra ja omaniku vajaduste põhjal, mitte ühe üldise tegevuskava järgi. Metsamajandamiskava ja regulaarne puistu seisundi jälgimine aitavad kavandada, millal võiks mõni järgmine töö vajalikuks osutuda.

Kui soovite arutada oma istutatud metsa edasist hooldust või majandamist, võtke meiega ühendust. Vaatame kinnistu olukorda ja aitame leida teie vajadustele sobiva lahenduse.